info@venten.ee  +372 668 23 21

Tööohutus vajab enam tähelepanu

Umbes aasta aega tagasi toimus ühes Pärnumaa tootmisettevõttes üpris kummaline õnnetus. Firma pikaaegne
töötaja Hannes (51) leiti puhkeruumist pikali maas, võimetuna püsti tõusma.Hannes ütles, et komistas astmel,
millel asub puhketoa kraanikauss. Kiirabi tuvastas Hannesel sääreluu murru. Sellises kohas väikese komistamise
peale sääreluud murda on üsna suur kunsttükk, aga kuna Hannes on endinemotokrossihuviline, kel ei olnud
esimene kord jalaluu murda, siis tema puhul oli see üsna oodatav tulemus. Piisas vaid kahest halvast kokkusattumusest,
et tekitada tõsist kahju nii firmale kui töötajale. Esimene kandis sellest tulenevalt majanduskahju ja sattus teravalt
ametkondade huviorbiiti ning teine jäi pikalt töövõimetuks ja pidi eri instantsidele juhtunust aru andma.
Vaatamata asjaolule, et tegu oli pelgalt komistamisega dokumenteeriti kogu juhtum tööõnnetusena.

2016. aasta oli Eestis tööõnnetustest rääkides vägagi traagiline. Kergeid vigastusi esines rohkem kui neljal tuhandel korral.
1019 tööõnnetust lõppesid raske kehavigastusega ning tööõnnetusega seoses sai surma 26 inimest. Suured numbrid kajastuvad
ka faktis, et aasta 2016 oli juhtumite arvult kümnendi rängim. Vaatamata sellele, et masinad võtavad järk-järgult üle paljud
ohtlikud ametid ning, et tööealine elanikkond kahaneb, ei ole siiski näha langust tööõnnetuste statistikas.Pigem näitavad numbrid,
et tööõnnetusi juhtub aasta-aastalt üha enam. Tööinspektsiooni juhi Maret Maripuu sõnul1 on seetõttu juba olnud juhtumeid,
kus välismaised partnerid ütlevad üles lepingu Eesti ettevõttega, kuna tööohutuskultuur jätab tõsiselt soovida.

Raskeid tööõnnetusi toimus enim metallitööstuses, veonduses ja laonduses ning ehitussektoris. Maret Maripuu sõnul on puudulik
väljaõpe ja juhendamine töökohal väga sage põhjus,  miks satuvad tööõnnetusse kas oma esimesel töökohal või uuel kohal alla aasta
töötanud töötajad. Teisel kohal on tööohutusnõuete eiramine. Kõrge tööõnnetuste arv ning seetõttu tegemata jäänud töö kahjustab
oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet. Iseenesestki mõista ei saa kõiki tootmisettevõtteid kogu tootmise aja kontrollida. Küll aga
leidub vahendeid, mis ei lase töötajatel ohtlikke momente ära unustada ning mis võivad osaliselt kompenseerida ka puudulikku väljaõpet.

Paljud tööõnnetused juhtuvad elementaarsete ettevaatusabinõude eiramisest.  Näiteks peavad paljud ettevõtted lihtsaid markeeringuid
(jalakäijate tsoon, sõidutsoon) asjatuks. Nii ongi enamasti vaid aja küsimus, millal mõni suurem kokkupõrge aset leiab.  Samuti tundub
ettevõtetele pahatihti mõttetu võtta ette väikesi muutusi tööohutuses–märgistada ohtlikud ääred eredate värvidega, muuta astmed
libisemiskindlaks jms. Paraku peituvad probleemid tihti just detailides ja alustada tulekski väikestest asjadest. Marko Verhovitši (OÜ Venten)
sõnul on umbes iga neljas tööõnnetus ära hoitav väga lihtsate lahendustega ja vähese ajakuluga. Näiteks spetsiaalsete värvidega ohtlike
piirkondade tähistamine. Tööandjad saavad kerge vaevaga ise palju ära teha, kliendikohtumistel ja toodete demonstreerimisel saadakse
sellest iseäranis hästi aru,” ütleb Verhovitš. Õigete toodete valimisega saab tööseisaku aja viia miinimumini, paremal juhul isegi vaid 30
minuti pikkuseks. Seega saab ohutusmärgistust teha ka ööpäevaringsetes tootmistes minimaalse töökaoga.

Worker walking on the protection pathway with yellow lines on the floor in the factory

                                                                              

Paljud tööõnnetused juhtuvad elementaarsete ettevaatusabinõude eiramisest. Näiteks peavad paljud ettevõtted lihtsaid markeeringuid (jalakäijate tsoon, sõidutsoon) asjatuks.

Kuigi Tööinspektsioon on teinud väga häid kampaaniaid, jääb palju ära teha veel tööandjatel endil.
Riskianalüüside spetsialist Jaanika Jelistratov ütleb, et “töötervishoiu ja tööohutusega mitte tegelemine
võrdub haige töötaja, kes on ettevõttele väga kahjulik. Kui jätame haigusrahad välja, siis haige töötaja
töölt eemalolek võrdub saamata jäänud tulu – üks inimene vähem, kes suhtleb kliendiga,
kes edastab tellimusi, kes toodab, kes valmistab tooteid”.

1 Tööelu. “Eelmine aasta oli kümnendi tööõnnetusterohkeim” 10.03.2017

http://www.tooelu.ee/et/uudised/statistika/1493/eelmine-aasta-oli-kumnendi-tooonnetusterohkeim

https://issuu.com/meediapilt/docs/toostusest_juuli_2017/21